Definitsiooni järgi on kaitseraud mõeldud auto ja sõitjate kaitsmiseks kokkupõrgete korral, seega ei ole üllatav, et see on üks kõige sagedamini remonditavatest detailidest. Kuid vigu ettevalmistamisel värvimiseks esineb kõige sagedamini just kaitseraudade puhul. Juhin teie tähelepanu neljale olulisele sammule, ilma milleta kvaliteetne remont lihtsalt ei ole võimalik. Pole oluline, on see vana kaitseraud või uus asendusdetail, põhjalik puhastus on äärmiselt oluline. Vana detail võib olla saastatud tolmu, mustuse, õli või poleerimiskatete jääkidega. Uus detail võib aga sisaldada ka vahasegusid, mida kasutatakse pressvormidega töötades. Usaldusväärseimaks puhastamismeetodiks on puhastusvahendi või rasva kõrvaldaja pealekandmine spetsiaalse pihusti ja kahe puhta salvrätiku abil, kangast või mitte. Pärast puhastussegu pealekandmist tuleb pühkida kogu kaitseraua pinda esimese salvrätikuga ja seejärel kuivatada detaili teisega.
Vaja on lihvida kogu detaili peene abrasiiviga. Te ilmselt olete sageli kohtunud tänaval autosid kaitseraua pinnalt maha kooritud värviga. Selle värvimise defekti üheks põhjuseks on vana värvi ebapiisav töötlemine peene abrasiiviga uue värvimise adhesiooni jaoks. Fotol võib näha neid kohti, kus vana värv ei olnud matistatud. Kasutage Scotch-Brite tüüpi abrasiive ning samuti smirgellehti käsnal või töödelge pinda abrasiivketa abil pehme substraadiga ekstsentrikmasinaga. Enne värvi pealekandmist vaadake tähelepanelikult kogu pind üle, et ei oleks töötlemata kohti.
Alati tuleb kasutada spetsiaalset pahtelsegu plasti jaoks. Tuleb mitte unustada, et tänapäeva kaitseraudu peaaegu enam ei toodeta metallist või kõvast plastikust. Peamiseks materjaliks meie ajal on nii nimetatud termoplastid, mis on omakorda palju paindlikumad ning tõmbuvad kokku või laienevad temperatuurirežiimide muutumise mõju all. Seepärast standardne polüesterpahtel ei ole piisavalt paindlik termoplastidele pealekandmise jaoks.
Tuleb märkida, et mitte kõik turul eksisteerivad pahtelsegud plastiku jaoks omavad piisavalt paindlikkust. Kuid me võime väga lihtsalt kontrollida olemasolevat pahtelsegu, viies läbi lihtsa testi. Selleks peene gradatsiooni smirgellehe tagaküljele (soovitavalt veekindlale abrasiivpaberile), kantakse peale umbes 1 mm pahtlikiht, pindalaga 10 cm x 20 cm. Laske pahtlil kuivada 10-15 minutit ja lihvige läbi abrasiivketaga P180. Pärast seda eraldage ära kuivanud plaat abrasiivi lehest ning proovige keerata see rulli, nagu fotol. Kui plaat on pragunenud või lagunenud, siis ei oma see piisavalt paindlikkust töötamiseks termoplastikust kaitseraudadel. Kahjuks turg on ülemäära täis pahtleid “plasti jaoks”, mis on oma olemuselt lihtsalt tumedat värvi polüesterpahtlid.
Alati kasutage nakkekrunti plasti jaoks enne kaitseraua värvimist. Kahjuks isegi väga kogenud meistrid sageli väldivad nakkekrundi pealekandmist enne värvimist, mis omakorda põhjustab ka kaitseraua värvi kildamist. Juhul kui kaitseraual on vana kate, lihvige pind läbi (nagu oli juba eespool mainitud) ja kontrollige, kas on olemas kohti, kus vana värv oli täielikult eemaldatud. Nendele kohtadele on vaja kanda peale nakkekrunt (krunt aerosoolipihustis on antud juhul väga mugav). Kui aga detail on uus ning ei oma liimikatet, siis tuleks kanda krunt kogu kaitseraua pinnale. Sageli selline krunt on praktiliselt läbipaistev või nõrga pigmentatsiooniga metalliku osakeste kujul, määramaks, kus nimelt on detail juba töödeldud. Pärast nakkekrundi pealekandmist oodake 15 minutit ning seejärel võib julgelt alustada värvimist krundiga, sellele järgneva baasi ja laki pealekandmisega.
